KRISTALLISEERUMAS

 

 Lahku. LAHKU. Lahku. Närvid KRISTALLISEERUMAS

Ma tegin seda visandit pärast halba kogemust ja halvema vaimse seisuga pärast mõni dating äppide inimestega suhtlemisega... Selle asemel, et oleks normaalne suhtlemine ja "sexting" tasakaalus, küsiti mult ainult pilte ja kui ma eirasin siis ignoreeriti mind. Mis on väga tavaline mul. Nagu ma oleks ainult seksuaalne ese, mida kasutada ja vahtida. 

Mul on rõve ja kasutud tunne pärast selliseid kokkupuuteid. Nagu mind oleks ära kasutatud. Mänguasi pole enam lõbus. Mu närvi süsteem kriiskab ja karjub ja liigub. Närvi süsteemi juurtest tekib kristalliseerumine ja jätab minust kahetsuse jälgi. Närvi juured üritavad millegisse kinni haakuda. Olend üritav seda vältida, kuid mingid juured juba on juurdunud ja osa juurdest tekitavad raskeid kristalle. See on valurikas protsess. Kärpse püünis üritab ähvartada ja eemale hoida teisi. Kui keegi liiga lähedale tuleb, siis imetakse neid tühjaks. Nagu nemad on varem temaga teinud. Teised suud üritavad ka teisi eemale hoida, et ennast hoida kui ka teistele mitte haiget teha. Kärpse püünis ei suuda karjuda ja lõuge pole alati kuulda ega näha. Tausta müra pigem. Olend üritab püsti saada, kuid sellise piinaga on raske liikuda ja põgeneda. Spiraalid. Pulseeriv nahk... Keha tervis halvenem stressisst. Ma ei tea kus ja kes ma olen. Ma olen ainult möirgav ja haavatud loom.

Selle teosel on kogematta sarnane teema seoses juurtega. Nagu mu varasem skulptuuri teos "Radix me (Juurdu mind)" kus juurdumine on positiivne nähtus. Kellegile lootmine, armastus ja kiindumus. Kodu. Stabiilsus. Kuid "KRISTALLISEERUMAS" on vastupidi. Kärpse püünise olend üritab mitte juurduda ja sellest põgeneda, muidu see teeb haiget. Mida rohkem oled juurdunud, seda valusam on ennast lahti rebida. 

(26.05.24)